Andres Vainola: Rail Balticu ehitamisel laseme käiku põlevkivi kaevandamise aheraine

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Estonia kaevanduse maapealne osa, paremal pool rikastusprotsessi läbinud põlevkivi, taamal lubjakivimägi.

FOTO: Kaarel Kuusk

  • Rail Balticu ehitusel saaks kasutada põlevkivitööstuse lubjakivi
  • Raudteed mööda saab lubjakivi transportida ka Eesti teise otsa
  • Nii saaks jätta avamata umbes 30 uut lubjakivikärjääri

Kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest on üle 80 protsendi seotud põlevkivitööstusega. Need jäätmed seavad meid kogu Euroopas esirinda jäätmetekkelt ühe inimese kohta. Üks põlevkivitööstuse jäätmeid on põlevkivi kaasproduktina kaevandatav lubjakivi, mis tegelikult peaks kasutust leidma ehitusmaterjalina. Eesti Energia strateegiliste projektide direktor Andres Vainola otsib neile nn jäätmetele taaskasutuse võimalusi.

Eesti Energia on välja käinud ambitsioonika plaani kasutada Rail Balticu ehitusel põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet, selle asemel et avada uusi lubjakivikarjääre.

Me oleme riigile kuuluv äriühing ja lähtume oma tegevuses omaniku ootustest ning ettevõtte strateegiast. Üks omaniku ootusi on kirjas põlevkivi arengukavas (täpsemalt «Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030»), mille järgi põlevkivi kaevandamisel tekkivast aherainest tuleks taaskasutada vähemalt 40 protsenti. Eesti Energia strateegiline eesmärk on keskkonna jalajälje vähendamine ja tootmise kõrvalsaaduste senisest suurem kasutuselevõtt ringmajanduse põhimõttel. Meie strateegias on väga konkreetsed sihtväärtused, kuhu jõuda tahame. Samas peame kõike tegema majanduslikult kasulikul viisil, kõik meie tooted on seotud maailmaturuhindadega.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSEvõi

Maksetingimustega tutvumiseks mine www.zlick.it/kkk

Tagasi üles