Rail Balticu esimene kohtupäev: kas maakonnaplaneeringud vastavad seadusele?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Rail Balticu maakonnaplaneeringu üle toimus kohus Tallinna Halduskohtus.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

Täna toimus Tallinna Halduskohtus Rail Balticu maakonnaplaneeringute vaidlustamise esimene kohtuistung. Tänane istung möödus kummagi poole argumentide ära kuulamisega.

MTÜ'd Avalikult Rail Balticust (ARB) ning Eestimaa Looduskaitse Selts (ELS) kaebasid kohtusse riigihalduse ministri Jaak Aabi tänavu 13.-14. veebruari käskkirjad Harju-, Rapla- ja Pärnumaal Rail Balticu maakonnaplaneeringu alustamiseks.

ARB ja ELS hinnangul tegi minister vea, et alustas just maakonnaplaneeringu Rail Balticu trassikoridori planeerimiseks. Parem lahendus säärase üleriikliku tähtsusega ja ulatusega projekti jaoks oleks kaebajate hinnangul olnud eriplaneering. Lisaks heideti ette, et planeeringutes kirjeldatud trasside puhul ei tehtud piisavalt uuringuid. Kaebajad tõid esile markantsema näitena, et keskkonnamõjusid uuriti vaid 57 kohas kogu trassil. Näiteks mõju uurimine lindude elule piirdus kaebaja sõnul kotkapesade otsimisega Raplamaal. Lisaks ei ole planeeringus sedastatud, kuidas peaks projekti käigus hoiduma rabade veerežiimide häirimisest, on vaid kirjas, et rabade veerežiimid peavad jääma puutumata.

ARB ja ELS peamise mure planeeringuga saab kokku võtta sääraselt, et valiti välja üks trass mitmest võimalikust ning seejärel alles hakati analüüsima selle keskkonnamõjusid. Kuid kaebajate hinnangul oleks võinud teha ka teiste trasside kohta põhjalikud uuringud ja alles siis valida parim võimalik variant.

Rahandusministeeriumi ja riigihalduse ministri esindajad pareerisid väitega, et kui midagi uurima asuda, siis peab endale võtma mingi fookuse, konkreetse sihi, mida uurida. Ei saavat lihtsalt uurima asuda. Ministeeriumi esindajate hinnangul ei olnud kaebajate viidatud Hiiumaa tuulepargi küsimuse riigikohtu lahend Rail Balticu trassi probleemis hea võrdlus, sest tegemist on täiesti erinevate rajatistega. Lisaks rõhutati, et oma analüüsides keskendus keskonnaministeerium Rail Balticust mõjutatavate ökosüsteemide tervikule, mitte vaid üksikute kaitsealuste liikide uurimisele.

Kohtuistungi jooksul kaaluti veel erinevaid suurema ja vähema kaaluga argumente, millest tähtsaim on ehk kaebajate väide, et keskkonnamõjude uuringu käigus varjati ühte analüüsi, mis konkreetselt näitas raudtee mõju muu hulgas ka ohustatud metsistele. Riigi esindajad olid aga ka sellele vastu ning väitsid kindlalt, et Rail Balticu maakonnaplaneeringute käigus on kõik toimunud seadusele vastavalt.

Tagasi üles