Metsas ei ole nii palju puitu, kui avalikkusele räägitakse Kurioosum

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Langetatud mets Pajusti kandis.

FOTO: Peeter Langovits

On teada asi, et statistiline metsainventuur (SMI) näitab raieküpse metsa varu suuremana, kui sealt tegelikult raiega materjali kätte saab. Aga hoopis huvitav on see, et ka SMI enda andmed lageraiete keskmise väljaraie kohta on oluliselt väiksemad kui küpse metsa tagavara hinnang. Kui inventuuri käigus mõõdetakse proovitükkidel kasvavaid puid, siis saadakse üks tulemus, aga kui proovitükkidel mõõdetakse möödunud aasta lankidel raiutud kände, siis on tulemus teine.

Nii annab SMI 2016 küpse metsa keskmiseks tagavaraks 312 tihumeetrit hektari kohta. SMI 2017 annab hinnangu möödunud aastal (2016) raiutud lageraie keskmise väljaraie kohta ja saab tulemuseks 273,8 tm/ha. Aasta varem (2015) on need arvud 309 ja 254,1 tm/ha. See ei ole väike vahe, hinnang kasvava metsa varule võrreldes raiutud metsaga on ligi viiendiku suurem.

Tegelikult on tähtis see, milline kogus puitu lageraietega välja raiutakse. See praktika näitab meile, et pigem on õige see väiksem arv ka siis, kui arvestame, et üks jagu puitu on mittelikviidne. Probleemist on teadlikud ka keskkonnaagentuuri inimesed. Mingis osas on erinevus selgitatav sellega, et lageraielankidele jäetakse kasvama seemne- ja säilikpuid.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSEvõi

Maksetingimustega tutvumiseks mine www.zlick.it/kkk

Tagasi üles