Püsimetsa majandamine tasub end ära

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Arno Saaron (vasakult) tutvustas Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdile Liis Kuresoole ja Tartu Ülikooli teadurile Liina Remmile oma püsimetsa majandamist Karula rahvuspargi territooriumil.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Eestimaa Looduse Fondil (ELF) on koostöös Ülemiste keskusega käsil projekt, mille käigus uuritakse loodussõbraliku metsamajandamise võtteid, sealhulgas püsimetsandust. Selleks käiakse mööda Eestit metsaomanike juures ja uuritakse, millised on püsimetsana majandatavad metsad, kuidas neid metsi täpselt majandatakse ja millised on need inimesed, kes oma metsas lageraiet ei tee. Eesmärk on nende kogemuste põhjal kokku panna juhend, mida saaksid kasutada ka teised metsaomanikud. Sellised, kes tahaksid metsa majandada loodussõbralikult, aga kellel omal selleks teadmisi ja kogemusi napib.

Ühel ilusal juunikuupäeval jõudsid Liis Kuresoo ELFist ja Liina Remm Tartu Ülikoolist oma ringiga Karula rahvusparki Jõepera külla Tatriku talu peremehe Arno Saaroni juurde.

Arno sai oma maad ja metsad kätte kohe maareformi alguses 1993. aastal ning on nüüdseks juba 25 aastat oma metsas iga päev toimetanud. Metsa on tal 32 hektarit, sellest üle kahe kolmandiku on vana, 110–120-aastane mets. Ülejäänud mets on harvendusraieealine ning kasvama hakanud suuremas jaos kolhoosi ajal. Silma järgi on Tatriku talu metsas tegemist peamiselt kuuse-männi segametsaga, aga Arno selgitab, et metsamajandamiskava järgi on peapuuliigina kirjas rohkem mänd. Arno metsal on ka ilus nimi: Äänispalu.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSEvõi

Maksetingimustega tutvumiseks mine www.zlick.it/kkk

Tagasi üles