Bioloog: tselluloositööstus ei sobi Peipsi vesikonna jõgede lähedusse

1,3 miljoni tonni valmistoodanguga Äänekoski tehases satub puhastusseadmete normaalse toimimise korral veekogusse 52 tonni kloororgaanilisi ühendeid aastas.

FOTO: Tiit Blaat/Ekspress Meedia

Emajõe äärde planeeritava tselluloositehase puhul tuleb arvestada, et see tööstusharu on keskkonnaohtlikkuse poolest viiendal kohal maailmas. Sellest lähtuvalt on inimestel õigus teada ohte, mida tselluloositehase paiknemine Emajõe läheduses võib endaga kaasa tuua.

Tselluloosi ei saa praegusajal toota väävlit sisaldava tooraineta. Emajõe äärde planeeritav tehas kasutab tselluloosi keedul sulfaatmenetlust ehk Kraft-protsessi. Selle tehnoloogia puhul eritatakse õhku tonni valmistoodangu kohta 0,3 kg ja heitvette 2 kg väävliühendeid arvestatuna puhta väävlina. 700 000 tonni valmistoodangu kohta aastas satub Emajõkke ja sealt edasi Peipsi järve igal aastal 1400 tonni ja 40 töösoleva aastaga 56 000 tonni väävlit. Veekogu setetes ja hapniku puudusel taandub väävel veeloomastikule ülimalt mürgiseks väävelvesinikuks.

Viskooskiu ja trükipaberi saamiseks on tselluloosikiudu vaja valgendada. Tänapäeval kasutatakse selleks hapnikku, osooni, vesinikülihapendit ja kloordioksiidi. Tselluloosikiu kvaliteedist ja keskkonnaohutusest lähtudes kasutatakse enam vesinikülihapendit ja kloordioksiidi.

Loe kõiki artikleid

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Loe ka neid

Tagasi üles